Heitnud kõrvale üleliigsed välis-ja sisekaunistused, rikkalikud värvikombinatsioonid, sisustuse ülekuhjatuse, on modernismile iseloomulikud funktsionaalsus, puhtad jooned ja horisontaalsed pinnad, betoon- ja klaasseinad, voolavad või kuubikujulised vormid ja asümmeetria.

Suurte klaaspindadega, valdavalt heledamates toonides üldpindadega, mis vahelduvad tumedate efektsete läikekontrastidega,  tagasipeegelduvate ja helkivate materjalide kasutamise ning dekoratiivsete ehisliistude puudumise tõttu on modernistlikud interjöörid valgusküllased ja avarad. Efekti suurendavad vaheseinteta voolavad ruumid, avatus välisruumi ja siseruumi vahel, alumiiniumist, klaasist, klaasplastist, kivist ja kroomterasest valmistatud mööbli puhtad jooned.

Modernistlikku minimaalse värvi- ja mustrikasutusega dekoratiivsesse paletti kuuluvad neutraalsed beežid ja hallid, kõik erinevad valgevarjundid, efektsust taotlevad ootamatud kontrasti andvad tumedamad värvilaigud tumesiniste,  -roheliste, sügavpruunide või must-valgete kontrastidena ning kõik helklevad metalliktoonid – pronksid, hõbedad, kuldsed ja pärlmutrivarjundid. Neutraalsete toonide ja üksikute erksate põhivärvides laikude kõrval on veel pastelsed violetsed, sinised ja rohelised toonid. Või hoopiski iseloomustab modernistlikku värvivalikut piirdumine materjali loomupäraste toonidega, kus neutraalsete värvipindade juures annavad aktsenti puit, kivi, kork ja metall.

Mustrivalikus on eelistatud puhtajooneline geomeetria, selgepiirilised vertikaal- ja horisontaaltriibud ning efektsust taotlevates interjöörides ülisuureks paisutatud digiprindis mustrid ning näilist 3D efekti taotlevad mustrid, mida kasutatakse aktsentpindadena kas siis piltttapeedi, paneelkardina, pinglae või vaiba näol. Üldpindadel on nii seinakatete kui kangaste-sisustustekstiilide puhul rõhk pigem materjali tekstuuril kui mustril, eelistatud on nii neutraaltoonides läikepinnalised kunstmaterjalid kui üdini naturaalsed materjalid.